Tarvanpää on üks Eesti vanimaid rahvatantsuansambleid, Virumaa tunnusmärk.

Täna teatakse Tarvanpääd kui Rakvere isamaalisuse ja omakultuuri hoidmise kantsi, maailma esimese meeste tantsupeo korraldajat. Ja kindlasti ka kui rahvatantsuansamblit, millega on mingil kombel seotud pea iga Rakvere elanik.

Päris alguses, aastal 1946 kogunes ETKVL-i Rakvere klubis tantsuõpetaja Leonide Viirese ümber segarühma jagu tantsijaid. See rühm osales juba järgmisel, 1947. aastal rahvakunstiõhtul Tallinnas. Hiljem, aastatel 1959-1968, kui tantsijaid juurde tuli, oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks juba Ellen Urbus (Veersalu). 1969. aastal omistati ansamblile rahvakollektiivi nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse järgi Tarvanpää.

Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kelle elutööks võib lugeda üle-eestilise tuntuse saavutanud rahvatantsuansambli ülestöötamise Rakveres. Lisaks algatati Maie Orava eestvedamisel 1986. aastal ka esimene Eesti folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal Esimene Eesti Meeste Tantsupidu. Eesti Meeste Tantsupeo pealavastaja on ta tänaseni.

Aastatel 2011-2015 oli Tarvanpää kunstiline juht Mall Järvela.

2015. aasta sügisest on Tarvanpää kunstiline juht Tiiu Mürk. Mentorina tegutseb Maie Orav. Tantsuhooajal 2016/2017 töötavad tantsijatega Maie Orav, Merike Sikk, Marge Iho, Kaidi Pugal ja Egert Eenmaa.

Treeneritena on läbi aegade tantsijatega töötanud Ellen Urbus, Ene Saaber, Kairit Pihlak, Maie Karus, Tõnu Pontus, Liis Otstavel, Taavi Saar,  Egert Eenmaa, Maaja Valter, Merike Sikk ja Airi Kruusimäe.

Tarvanpää Seltsil on 9 tantsurühma (2015/2016) ja pillirühm. Aastast 1975 on pillirühma juhtinud Tiit Tammar, Jaan Kailvee, Jaan Sommer, Aavo Uukado, Peep Pihlak ja alates 1996. aastast Väino Pall.

Kauaaegsed kontsertmeistrid on olnud Koidu Tarum, Ruti Tasuja, Margus Laugesaar. Tänaseni saadavad tantsimisi Karin Kuusik, Väino Pall, Janika Bobõlski ja Ulrika Saar.

Aastatel 1982-1996 tegutsenud laulurühma on juhtinud Anneli Riim ja Reet Aru.

Alates aastast 1947 on ansambel osalenud kõikidel Eesti üldtantsupidudel, piirkondlikel ja maakondlikel pidudel ning esinenud rahvusvahelistel tantsu – ja folkloorifestivalidel Euroopas ja Aasias, kaugemad neist Jaapan, Sri-Lanka ja Iraak.

Rahvatantsuansambel Tarvanpää on olnud NSV Liidu taidlusfestivali laureaat (1967, 1982, 1987), rahvusvahelise festivali Vichodna – 1985 (Tšehhoslovakkia) laureaat, osalenud rahvusvahelistes folkloorialastes ühisprojektides Soome-Läti (Liivi)-Eesti (Rannikualade folkloor ja meremütoloogiast lähtuvad traditsioonilised uskumused, 1998), Soome (Kalevipoeg laulab ja tantsib, 1999), Rootsi (Tantsumissa Virumaa kirikutes, 2003). Samuti on Tarvanpää oma kunstiliste juhtide kaudu seotud Soome-Eesti tantsupidudega. 2000. aastal oli Helsinkis esimese Soome-Eesti tantsupeo pealavastajaks Maie Orav ja 2012. aastal, kolmandal riikidevahelisel ühispeol Tamperes oli liigijuhiks Mall Järvela.

1946. aastal sündinud rahvatantsuansamblist Tarvanpää (alates 1992. aastast MTÜ Tarvanpää Selts) on tänaseks saanud isepäiste inimeste kooskäimise koht, kus hinnatakse vaimseid väärtusi ja esivanemate pärandit. Seal saavad õpetust kõik soovijad alates 3-aastastest mudilastest kuni vanemaealisteni välja.